Kiigepõnni lasteaia õppekava

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Kiiu Kiigepõnni Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgiks on tagada lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös.

raamaturiiul

Üldeesmärgist tulenevalt on Kiiu Kiigepõnni Lasteaia eesmärgid:

  • Lapsed on loovad ja julged oma ideede avaldamisel
  • Lapsed on sotsiaalselt küpsed ja nad tulevad toime igapäevaelus
  • Laste arengut toetab lasteasutuse personali ja lastevanemate koostöö

Lasteaed loob keskkonna, mis on laste jaoks:

  • Turvaline ja tervislik
  • Kõlbeline ja esteetiline
  • Sotsiaalset arengut ja loovat tegutsemist võimaldav

Lasteaed toetab ja abistab vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel ning vajadusel nõustab neid.

Õppe-ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted ning õpikäsitlus


Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted tulenevad lasteaia õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest ning tuginevad Reggio Emilia pedagoogika põhimõtetel. Kõik meie otsused lähtuvad laste kui arenevate isiksuste vajadustest. Iga täiskasvanu on meie lasteaias oma eeskujuga lastele suunajaks ja arengut toetava, usaldusliku ning turvalise kasvukeskkonna loojaks.

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel on meie jaoks oluline:

Lapsekesksus

Laps õpib läbi kogemuste ise tehes ja proovides, uurides ja avastades, puudutades ja liigutades, kuulates ja kuuldes, küsides ja vastates. Täiskasvanud loovad lastele võimaluse eduelamuste kogemiseks. Nad tunnustavad laste edusamme, andes lastele tegevustes pidevat tagasisidet. Täiskasvanu kuulab last, ja arvestab õppetegvuste planeerimisel ning läbiviimisel lapse tunnete, mõtete ning ideedega. Oluline täiskasvanu roll on lapse loomuliku uudishimu suunamine tegelema teda huvitava küsimusega sügavuti. Toetame laste üldoskuste arengut, kaasates lapsi igapäevatoimingutesse (nt endale ise toidu tõstmine, koristamine, taimede kastmine jne). Päeva tegevustel on sujuvad üleminekud. Õpetajal on õigus paindlikult muuta tegevuste järjekorda ja ajalist kestvust vastavalt laste vajadustele, huvidele ja teemade arengule. Lapsele on loodud paindlikud ajalised võimalused ning piiramatud viisid enda väljendamiseks. Õppetegevuste läbiviimine toimub alarühmades (2-6 last), mis võimaldab arvestada iga lapse individuaalsusega. Alarühmatöö loob lastele võimalused õppida tegema koostööd. Lapsed õpivad üksteist märkama ja kuulama, neil on võimalus esitada küsimusi ja saada üksteiselt vastuseid, arenevad nende uudishimu ning huvid.

Mängulisus

Mäng on lapse kogu arengu alus. Iga lapse mängukogemus on oluline õpikogemus. Mängus saab laps aktiivselt tegutseda uurides, avastades, erinevaid rolle proovides ja erinevatele olukordadele loovaid lahendusi luues. Läbi mängude õpib laps arvestama kaaslastega, nende mõtete ning tunnetega. Mängulisust toetavad teema- ja projektipõhised õppetegevused. Projektid annavad võimaluse käsitleda teemasid sügavuti ning pakuvad rohkelt mängulisi ise proovimise ja kogemise võimalusi. Mitmekesine õppevahendite valik toetab mängudes laste loovust.

Õpikeskkond kui õpetaja

Meie lasteaia õpikeskkonda iseloomustab avatus ja mitmekesisus. Lasteaias on lisaks rühmaruumidele avatud aatrium, muinasjututuba, loovustuba, söögisaal, saal, oma õueala ning lähedal asub Kiiu mõisapark. Erinevad keskkonnad toetavad alarühmatöö läbiviimist. Avatud aatriumi ja muinasjututoa alal on võimalused mängimiseks erinevate vahenditega (kostüümid, padjad, ehitusklotsid, looduslik materjal, päris asjad, liumägi, motoorikapaneelid, valguslaud, koht peitu pugemiseks jne). Ühest toast koosnev rühmaruum on jaotatud erinevateks tegevuskeskusteks. Tegevuskeskuste loomisel arvestavad täiskasvanud laste huvide ja arenguvajadustega. Õppevahendid rühmades on lastele nähtaval ja kättesaadaval. Vahendite valikul lähtume põhimõtetest: vähem valmis mänguasju ja rohkem lihtsaid ning päris asju, loodusliku ja taaskasutatava materjalide kasutamine loovtöödes. Vahendite väljapanek on läbimõeldud, esteetiline ja läbipaistev. Õpikeskkond muutub pidevalt vastavalt laste arengule ja huvidele, fantaasiale ja loovusele ning rühmade teemaprojektidele. Õppetegevuste rikastamisel teevad rühmad koostööd lapsevanemate, kogukonna liimete ning kolleegidega (sh muusika-, liikumise- ja kunstiõpetajaga) – õppevahendite loomiseks materjalide kogumine, erinevate ametite ja elukutsetega tutvumine, õppekäigud kogukonna asutustesse, temaatiliste näituste ja ürituste korraldamine.

Turvalisus

Turvatunde loomise aluseks meie lasteaias on vastastikune usaldus laste, lapsevanemate ja lasteaia personali vahel. Lasteaia ühtsed kokkulepped on koostöös kirja pandud lasteaia kodukorras. Igal rühmal on ühiselt loodud rühmasisesed kokkulepped, mida järgib iga laps, rühmameeskonna liige ja lapsevanem. Iga täiskasvanu ülesanne on tagada lastele ohutu õpi- ja mängukeskkond. Ohutuse tagamine toimub ühtsete kokkulepete alusel (lasteaia õueala hea tava, liikumine lasteaia aatriumis ja saalis). Õppetegevustes laste turvalisuse toetamiseks on igal rühmal laste huvidele ja vajadustele vastavad, varieeruvad rutiintegevused. Oluliseks üldoskuseks laste turvalisuse seisukohalt peame laste oskust otsida ja leida abi.

Loovus

Peame tähtsaks laste enda ideede elluviimise julgustamist ja toetamist. Loome lapsele võimalused olla loov läbi kunsti, muusika ja lavastusmängude. Kõik õppe- ja kasvatusvaldkonnad on omavahel lõimitud, mis aitab lapsel loovalt tegutsedes leida seoseid ning luua oma lahendusi. Vahetute kogemuste saamiseks on oluline loovtegevuste sidumine loodusega (loodus kui õpikeskkond, õuesõpe). Laste loovuse arengu toetamiseks pakume vähem valmis mänguasju ja õppevahendeid ning loome neid rohkem läbi teemaprojektide, koostöös laste ja lapsevanematega.

Õuesõpe

Peame oluliseks, et õppetegevused toas vahelduksid tegevustega õues. Õues tegutsemine loob lastele liikumist võimaldava õpikeskkonna, kus keha paneb tööle mõtte. Meie eesmärgiks on, et laps tunneks ennast looduses tegutsedes hästi. Õues märkame ja avastame loodust läbi erinevate meelte (kuulmine, nägemine, haistmine, puudutamine). Aastaringselt toimuvad ilma- ja loodusvaatlused (nt aastaaegade vaheldumise märkamine). Lasteaia õuealal on lastele loodud võimalused liikumiseks, ronimiseks ja loovtegevusteks. Täiskasvanud viivad lastega läbi erinevaid sportlikke liikumismänge (nt orienteerumine, maastikumängud). Õuesõpet toetab mitmekesine õpikeskkond õuealal, mida loome ja täiendame koostöös laste ja lapsevanematega (lisaks mänguväljakute atraktsioonidele on lasteaia õuealal peenrad, lauad, pingid, spordiväljak, päris asjad õppevahenditeks- nt potid, pannid, kulbid,).

Õuesõppe olulisteks vormideks on õppekäigud ja matkad lasteaia ning kodukoha lähiümbrusesse (Kiiu mõisapark ja Kiiu torn, lähikonna mererannad ja metsarajad) ning erinevate ürituste läbiviimine õues.

Väärtuskasvatus

Kiiu Kiigepõnni lasteaia väärtuskasvatus põhineb lasteaia põhiväärtustel (meeskonnatöö, lapsekesksus, loovus). Väärtuskasvatust viiakse läbi järjepidevalt õpetaja poolt valitud meetoditele tuginedes (nt ,,Kiusamisest vabaks!“, ,,Vaikuseminutid, Tarkuste hoidised“, ,,Samm-sammult“, ,,Oskuste õpe“ jne). Väärtuste edasiandmisel lastele peame oluliseks igaühe eeskuju (lapsed, töötajad, lapsevanemad), teineteise aktsepteerimist, meie kõikide erinevustega arvestamist ja järjepidevust väärtuskasvatuse meetodite rakendamisel. Igapäevastes õppetegevustes õpivad lapsed väärtusi läbi mudeldamise, situatsiooni- ja rollimängude. Tähtis koht õppetegevustes on emotsioonide õppimisel – emotsioonide nimetused, enda ja kaaslaste emotsioonide äratundmine, emotsioonidega hakkama saamine erinevates igapäeva situatsioonides. Väärtuskasvatuse meetodite rakendamist õppetegevustes toetab lastega tegutsemine alarühmades.

Meeskonnatöö

Meeskonnatöö Kiiu Kiigepõnni lasteaias tähendab koostööd ja kaasamist rühma ning kogu lasteaia tasandil. Koostöös osalevad lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Meeskonnatöö aluseks on rühma ja lasteaia ühtsetest kokkulepetest kinnipidamine (lasteaia väärtused, lasteaia kodukord, töökorralduseeskirjad, rühmas käitumise head tavad). Peame koostöö tegemisel tähtsaks avameelsust, ausust, positiivset suhtumist, märkamist, tunnustamist ja kiitmist, üksteise toetamist ja üksteisega arvestamist.

Koostöö tegemisel kolleegidega on oluline omavahel igapäevaselt täpse tööalase info edastamine. Kord nädalas toimub rühmameeskonna koosolek, kus analüüsitakse õppe- ja kasvatustegevusi ning laste arengut, planeeritakse uusi tegevusi ning lepitakse kokku rollid ja ülesanded tegevustes lastega. Meeskonna ühtsuse kujundamisel on olulised vastavalt vajadusele toimuvad personali infotunnid, kolleegilt kolleegile ideede ja kogemuste vahetamise koosolekud ning kollektiivi ühistegevused (väljasõidud, teemaõhtud, lasteaia ürituste etteastete ettevalmistamine jne).

*Õppekava tervikdokumendiga saab tutvuda siin.