Küsimused ja vastused
Küsimusi tekib meil kõigil ning valesid vastuseid ei ole.
Oleme välja toonud mõned küsimused mida meilt tihti küsitakse. Kui sa aga enda küsimusele vastust ei leidnud, siis võta meiega julgelt ühendust. Oleme rõõmuga abiks!
Täpsemat infot hetke vabade kohtade olemasolu kohta saate küsida direktorilt tel: 646630, e-mail: kiiu.lasteaed@kuusalu.ee
Vabadele kohtadele võetakse lapsi vastu kogu õppeaasta jooksul. Kui olete lapse lasteaia järjekorda lisanud, võetakse teiega koha saamise osas ühendust, kui kohasoovi aeg hakkab kätte jõudma. Uue õppeaasta rühmade komplekteerimine toimub mai kuus.
Sõimerühma võetakse vastu 1,5-3 aastaseid lapsi ja lasteaiarühma 3-7 aastaseid lapsi.
ELIIS ehk e-lasteaed on internetipõhine infosüsteem, mis on mõeldud kasutamiseks alusharidust pakkuvates asutustes. Lapsevanema jaoks on tegemist infosüsteemiga, kus anname teile hea ülevaate lasteaias toimunust/toimuva hakkavast ja lapse arengust.
Eliisi kaudu saate teavitada lapse puudumisest, lugeda rühmapäevikut ja vaadata pilte laste päeva tegevustest, tutvuda rühma kuuplaanidega, saata sõnumeid, lugeda värsket nädala menüüd, olla kursis lasteaias toimuvate sündmustega jne.
Lühidalt öeldes on Eliis meie lasteaia peamine infovahetuse kanal, kust leiate kogu lasteaiaga seotud jooksva ja värske info.
Lapse tulek lasteaeda on lapse ja kogu pere jaoks suur samm ja elumuutus. Selleks, et lapse harjumine lasteaiaga oleks sujuv ja turvaline on oluline pere ja lasteaia usalduslik koostöö.
Esmalt on oluline lapsevanemate endi suhtumine lasteaeda. Kui laps tajub, et vanem suhtub lasteaeda hästi, siis loob see lapsele kindlustunde.
Siin on teile meie soovitused lasteaiaga kohanemise perioodiks, mis põhinevad meie õpetajate kogemustel.
Lapse ettevalmistamine kooliks algab juba enne lasteaeda tulekut ja jätkub ühtse järjepideva protsessina kuni kooli minekuni. Oluline on lapse igakülgne valmisolek koolis õppimiseks.
Koolivalmidus on kogum vaimseid, sotsiaalseid ja füüsilisi oskusi, mis aitavad lapsel üle minna lasteaia mänguliselt põhitegevuselt kooli formaalsemale õppimisele. Lapse vaimne areng peegeldub selles, kuivõrd ta oskab kuulata ja kuulda, vaadata ja näha.
Sotsiaalset arengut näitab lapse soov õppida ja omandada uusi teadmisi, motivatsioon sihipäraselt tegutseda ja viia alustatud tegevus lõpuni, kollektiivis kaaslastega arvestamine ja koos tegutsemise oskus, emotsionaalne tasakaal ja suutlikkus tulla toime erinevates sotsiaalsetes olukordades.
Lapse füüsiline areng on tema vastupidavus, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist, käe ja silmade koostöö ning lapse kuulmise ja nägemise tase.
Kiiu Kiigepõnni lasteaed lähtub õpetamisel lasteaia õppekavast ja riiklikus õppekavas ettenähtud pädevustest, mida laps peaks olema omandanud kooliminekuks ehk, siis 6-7aastase lapse eeldatavatest tulemustest. Õpetaja viib lapsevanemaga läbi arenguvestluse, kus tutvustatakse vanemale lapse koolivalmiduse olukorda, antakse kahepoolset tagasisidet lapse arengust, kavandatakse mõlemapoolsed edasised tegevused lapse arengu toetamisel ning kuidas probleemide ilmnemise korral lapse arengut suunata, toetada.
Lasteaia õppekava läbinule annab lasteaed välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused.
Kasulikud lingid:
Meie õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid iseloomustab kõige paremini meie moto:
Ma kuulen ja ma unustan.
Ma näen ja ma jätan meelde.
Ma teen ja ma mõistan.
Meie põhimõtted tulenevad lasteaia õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest ning tuginevad Reggio Emilia pedagoogika põhimõtetel. Kõik meie otsused lähtuvad laste kui arenevate isiksuste vajadustest. Iga täiskasvanu on meie lasteaias oma eeskujuga lastele suunajaks ja arengut toetava, usaldusliku ning turvalise kasvukeskkonna loojaks.
Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel on meie jaoks oluline:
Lapsekesksus – laps õpib läbi kogemuste ise tehes ja proovides, uurides ja avastades, puudutades ja liigutades, kuulates ja kuuldes, küsides ja vastates.
Mängulisus – mäng on lapse kogu arengu alus. Iga lapse mängukogemus on oluline õpikogemus.
Õpikeskkond kui õpetaja – õpikeskkond on avatud ja mitmekesine, toetab alarühmatööde läbiviimist, rühmades on laste huvidest ja arenguvajadustest lähtuvad ning muutuvad tegevuskeskused.
Turvalisus – turvatunde loomise aluseks meie lasteaias on vastastikune usaldus laste, lapsevanemate ja lasteaia personali vahel.
Loovus – peame tähtsaks laste enda ideede elluviimise julgustamist ja toetamist.
Õuesõpe – õppetegevused toas vahelduvad tegevustega õues. Õues tegutsemine loob lastele liikumist võimaldava õpikeskkonna, kus keha paneb tööle mõtte.
Väärtuskasvatus – meie väärtuskasvatus põhineb lasteaia põhiväärtustel (lapsekesksus, loovus, meeskonnatöö). Väärtuskasvtust rühmades viiakse igapäevaselt läbi programmi Kiusamisest vabaks kaudu.
Meeskonnatöö – see on koostöö ja kaasamine rühma ning kogu lasteaia tasandil. Koostöös osalevad lapsed, lapsevanemad ja kolleegid. Meeskonnatööd toetab rühma ja lasteaia ühtsetest kokkulepetest kinnipidamine.
Projektõpe on üks paljudest laste õppimise viisidest. Oleme valinud selle meetodi, sest selle kaudu on võimalik toetada lapsest lähtuva kasvatuse põhimõtteid. Projektõpe toetab meie õppekava rakendamist, võimaldades lõimida kõigi õppe- ja kasvatustegevuste valdkondade sisu ja tegevusi.
Projektõppe keskseks tunnuseks on laste initsiatiiv ja huvi järgimine, kus lapsed otsivad innukalt vastuseid neid huvitavatele küsimustele. Projektõppes käsitletakse laste huvist lähtuvat teemat süvitsi. Projektipõhine õpe võimaldab õpitu rakendamist kogemusteks ja toetab lapse võimekust iseenda ja kaasinimestega hakkama saada ning suhestuda ümbritseva maailmaga.
Kuidas see erineb teistest õppimisviisidest?
Meie lapsed uurivad ühte teemat pikema ajaperioodi vältel. Teema valitakse osaliselt sellepärast, et see pakub lastele huvi ning on neile ja nende eludele tähendusrikas. Lapsed süvenevad tihtilugu teemasse palju sügavamalt ja kõrgemal tasemel, kui meie täiskasvanutena oodata oskaksime. Õpetaja ülesanne on lõimida projekti erinevad valdkonnad (mina ja keskkond; muusika; keel ja kõne; liikumine; matemaatika; kunst) ning toetada projektitegevuste käigus laste üldoskuste kujunemist (mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed- ja enesekohased oskused).
Kuidas projekti planeeritakse?
Lapsed viivad ellu palju oma mõeldud plaane õpetaja abiga. Projekti esimeses ehk ettevalmistavas etapis toimub laste huvide kaardistamine. Samal ajal on õpetaja ülesanne seostada ja valmistada ette lastele huvipakkuva teema seos õppekavaga ning otsustada, kas teema on asjakohane ja väärtuslik õppekava rakendumise seisukohast. Projekt areneb läbi arutluste ja vestluste, mille läbi leitakse projekti arendavad suunad. Kiigepõnni lasteaia rühmade projektid kajastuvad kuuplaanides Eliisis. Sealt on näha näiteks projekti teema, eesmärgid, õpivaldkondade kaasatus jne. Projekti plaanid Eliisis täienevad projekti jooksul.
Kuidas lapsed läbi projektõppe õpivad?
Lapsed kasutavad erinevaid allikaid, et oma küsimustele vastuseid saada. Traditsioonilistest viisidest raamatud, vaadatud videod, näitused vm külaskäigud. Lapsed loovad ise oma õppimist – teevad jooniseid, skulptuure, konstrueerivad ehitisi, arendavad mänge, loovad vajalikke mänguvahendeid ning loovad oma õppimise ja arengu keskkonda. Siin saab lastele tutvustada ka tehnoloogiavahendeid, kui infoallikaid, mis rikastavad õppeprotsessi. Tehakse katseid ja eksperimente, külastatakse erinevaid paiku, uuritakse naturaalseid objekte ja esemeid võimalusel nende loomulikus keskkonnas. Projekti jooksul korraldatakse kohtumisi erinevate oma ala ekspertidega, keda lapsed saavad intervjueerida või kes vastavad laste küsimustele, et fookuses oleva teema kohta rohkem teada saada.
Kuidas õpetaja teab, et lapsed õpivad?
Projekti kulgemise käigus kogub õpetaja informatsiooni laste õppimise kohta (kogub laste töid, jälgib mida nad teevad ja analüüsib nende tegevust). Seda nimetatakse dokumenteerimiseks. Pedagoogilise dokumenteerimise eesmärgiks on laste huvide ja vajaduste välja selgitamine ning lapse kogetu ja õpitu nähtavaks tegemine.
Pedagoogiline dokumenteerimine on järjepidev ja igapäevane ning selleks kasutatakse mitmekesiseid meetodeid: vaatlus, vestlus, intervjueerimine, foto-, video ja helisalvestised. Olulise osa dokumenteerimisest moodustavad laste tööd ja taiesed. Iga lapse jaoks on rühmas sisse seatud lapse arengumapp, kuhu õpetaja teeb valiku lapse arengut iseloomustavatest materjalidest. Arengumappi täiendatakse kogu lapse lasteaias viibimise perioodi jooksul. Kogutud info põhjal analüüsib õpetaja õppe eesmärkide edenemist vastavalt lasteaia õppekavale ja hindab lapse arengut. Kiiu Kiigepõnni Lasteaias on lapse arengu analüüsi toetamiseks kasutusel ka „Arengu jälgimise mäng“
(Rebane; Kirbits; Varik 2011).
