Kuidas meie Kiigepõnni lasteaias õpime?

Kuidas see erineb teistest õppimisviisidest?

Meie lapsed uurivad ühte teemat pikema ajaperioodi vältel. Teema valitakse osaliselt sellepärast, et see pakub lastele huvi ning on neile ja nende eludele tähendusrikas. Lapsed süvenevad tihtilugu teemasse palju sügavamalt ja kõrgemal tasemel, kui meie täiskasvanutena oodata oskaksime. Õpetaja ülesanne on lõimida projekti erinevad valdkonnad (mina ja keskkond; muusika; keel ja kõne; liikumine; matemaatika; kunst) ning toetada projektitegevuste käigus laste üldoskuste  kujunemist (mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed- ja enesekohased oskused).

Kuidas projekti planeeritakse? 

Lapsed viivad ellu palju oma mõeldud plaane õpetaja abiga. Projekti esimeses ehk ettevalmistavas etapis toimub laste huvide kaardistamine. Samal ajal on õpetaja ülesanne seostada ja valmistada ette lastele huvipakkuva teema seos õppekavaga ning otsustada, kas teema on asjakohane ja väärtuslik õppekava rakendumise seisukohast. Projekt areneb läbi arutluste ja vestluste, mille läbi leitakse projekti arendavad suunad. Kiigepõnni lasteaia rühmade projektid kajastuvad kuuplaanides Eliisis. Sealt on näha näiteks projekti teema, eesmärgid, õpivaldkondade kaasatus jne. Projekti plaanid Eliisis täienevad projekti jooksul.

Kuidas lapsed läbi projektõppe õpivad?

Lapsed kasutavad erinevaid allikaid, et oma küsimustele vastuseid saada. Traditsioonilistest viisidest raamatud, vaadatud videod, näitused vm külaskäigud. Lapsed loovad ise oma õppimist – teevad jooniseid, skulptuure, konstrueerivad ehitisi, arendavad mänge, loovad vajalikke mänguvahendeid ning loovad oma õppimise ja arengu keskkonda. Siin saab lastele tutvustada ka tehnoloogiavahendeid, kui infoallikaid, mis rikastavad õppeprotsessi. Tehakse katseid ja eksperimente, külastatakse erinevaid paiku, uuritakse naturaalseid objekte ja esemeid võimalusel nende loomulikus keskkonnas. Projekti jooksul korraldatakse kohtumisi erinevate oma ala ekspertidega, keda lapsed saavad intervjueerida või kes vastavad laste küsimustele, et fookuses oleva teema kohta rohkem teada saada.

Kuidas õpetaja teab, et lapsed õpivad?

Projekti kulgemise käigus kogub õpetaja informatsiooni laste õppimise kohta  (kogub laste töid, jälgib mida nad teevad ja analüüsib nende tegevust). Seda nimetatakse dokumenteerimiseks. Pedagoogilise dokumenteerimise eesmärgiks on laste huvide ja vajaduste välja selgitamine ning lapse kogetu ja õpitu nähtavaks tegemine. Pedagoogiline dokumenteerimine on järjepidev ja igapäevane ning selleks kasutatakse mitmekesiseid meetodeid: vaatlus, vestlus, intervjueerimine, foto-, video ja helisalvestised. Olulise osa dokumenteerimisest moodustavad laste tööd ja taiesed. Iga lapse jaoks on rühmas sisse seatud lapse arengumapp, kuhu õpetaja teeb valiku lapse arengut iseloomustavatest materjalidest. Arengumappi täiendatakse kogu lapse lasteaias viibimise perioodi jooksul. Kogutud info põhjal analüüsib õpetaja õppe eesmärkide edenemist vastavalt lasteaia õppekavale ja hindab lapse arengut. Kiiu Kiigepõnni Lasteaias on lapse arengu analüüsi toetamiseks kasutusel ka „Arengu jälgimise mäng“ (Rebane; Kirbits; Varik 2011).

Õuesõpe

Mis on õuesõpe?

Termin õuesõpe on seotud keskkonnaga ja viitab organiseeritud õppimisele, mis tavaliselt toimub välistingimustes. Õuesõppele on oluline vahetu kogemine. Õues märkame, avastame ja õpime läbi erinevate meelte (kuulmine, nägemine, haistmine, puudutamine). Õuesõpe tähendab läbimõeldud ja õuekeskkonnale orienteeritud õppe- ja kasvatustegevust, mis võimaldab õpitavat kogeda läbi meelte, n-ö kogu kehaga – katsetada, uurida, õppida koostööd.

Miks õuesõpe? 

Me usume, et õuekeskkond on piiramatute võimalustega parimaks paigaks lapse igakülgse arengu toetamisel. Meie lasteaia eesmärgiks on, et laps tunneks ennast looduses tegutsedes hästi. Õues tegutsemine loob lastele liikumist võimaldava õpikeskkonna, kus keha paneb tööle mõtte.

Alushariduse uuringutest on selgunud, et erinevad õuesõppe tegevused ja õuekeskkond mõjutavad laste arengut positiivselt, pakuvad neile paindlikke võimalusi kujutlus- ja loovmängudeks, arendavad sotsiaalseid oskusi, sealhulgas suhtlemisoskusi, ja toetavad füüsiliste oskuste arengut.

Kuidas õuesõpet läbi viiakse?

Nagu igasugune sisetingimustes läbiviidav õppetegevus, koosneb ka õuesõpe kolmest osast – tegevuse kavandamine, läbiviimine ja analüüs. 

Kiigepõnni lasteaias toimuvad aastaringselt ilma- ja loodusvaatlused (nt  aastaaegade vaheldumise märkamine). Õuesõppe olulisteks vormideks on õppekäigud ja matkad lasteaia ning kodukoha lähiümbrusesse (Kiiu mõisapark ja Kiiu torn, lähikonna mererannad ja metsarajad), erinevate sündmuste läbiviimine õues, liikumistegevused õues. Lasteaia õuealal on lastele loodud võimalused liikumiseks, ronimiseks ja loovtegevusteks. Täiskasvanud viivad lastega läbi erinevaid sportlikke liikumismänge (nt orienteerumine, maastikumängud). Õuesõpet toetab mitmekesine õpikeskkond õuealal, mida loome ja täiendame koostöös laste ja lapsevanematega.